Sorteerimiskampaanias #ärarääma osales 91 kooli üle Eesti, mille taga on 35 000 õpilast. Ühise pingutusena suunati projekti kaudu taaskasutusse 31 000 pandipakendit, millest kõikidest valmistatakse uued pudelid ja purgid. Meil on hea meel teatada, et projekti lõpptulemused on selgunud ja nähtavad siin.
Haljala Kool kogus eelmise õppeaasta jooksul kokku 430 taarapakendit, mis tähendab kokku 1.78 pudelit õpilase kohta. Kuna aga eelmine õppeaasta lõppes põhimõtteliselt juba märtsikuuga ning sellest õppeaastast pole koolimajas ka enam puhvetit, mis taarakaste toidaks, siis jäi sealtki meie number väiksemaks. Ega meie eesmärgiks olnudki ju taarat juurde tekitada, vaid olla kindel, et tekkiv pakend õigesse kohta rändaks. Või siis ei tekiks pakendivajadust üldse - janu kustutav jook on vesi ja selle tarbeks, oleme märganud, on paljudel ka oma taaskasutatav pudel kaasas!
Plastpudelid sorteeritakse Eesti Pandipakendi käitluskeskuses läbipaistvateks ja värvilisteks, eemaldatakse kork ja lendlev etikett. Seejärel pressitakse PET pudelitest kuubikud ja saadetakse Lätti, Leetu ning Hollandisse helvestamisele ja granuleerimisele. Pandipakend kogub aastas kokku ligikaudu 4400 tonni plasti, mis ümbertöödeldakse esmajärjekorras uueks samaks tooteks ehk pudeliks. Nimelt tehakse graanulitest uus plastpudeli toorik või sulatatakse sellest niit, millest saab valmistada spordisärke. Toorikust saab plastpudel, kui seda soojendada ja masina jõul, sarnaselt õhupallile, suureks puhuda. Helvestest saab sünteetilist kiudu, millest omakorda toodetakse näiteks fliispusasid, tolmuimejakotte, nõudepesulappe, vaipu ja vatiini. Selleks, et valmistada üht jalgpallisärki või spordipükse, kulub seitse suurt plastpudelit. Kuuest kaheliitrisest plastpudelist saab taaskasutamise käigus toota pisut üle viie ruutmeetri polüestrit, millest tehakse näiteks kardinaid. Kui aga plastpudel loodusesse jätta laguneb see õhuga kokkupuutes 50–80 aastat. Maa sisse maetuna pikeneb lagunemise aeg 500–1000 aastani, sest sealsed bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali polüetüleeni.
Plekkpurgid toodetakse terasest või alumiiniumist.1,5 miljonist tagastatud ja sulatatud plekkpurgist vormitakse 27 tonni kaaluvad ja 10 meetrit pikad kangid, mis on uute toodete toormeks. Arvestades seda, et Eestis kogutakse aastas ligi 105 miljonit plekkpurki, saaks nendest teha kered 4130 autole. Siinse joogipakendite pandisüsteemi abil kokku kogutud materjali kvaliteet on niivõrd kõrge, et plekkpurk rändab tagasi joogisektorisse, madalama materjali kvaliteedi nõuetega sektoritesse seda naljalt ei saadeta. Kuigi siinsetest plekkpurkidest saaks valmistada ka ehitusdetaile, jalgrattaraame, lennuki osasid ja muid alumiiniumasju.
Tähisega „D“ märgitakse ühekordse kasutusega klaaspudeleid, mis sorteeritakse Eesti Pandipakendis värvi järgi rohelisteks, pruunideks ja läbipaistvateks. Seejärel peenestatakse need klaasipuruks ja sulatatakse näiteks Järvakandi klaasitehases 1200 kraadi juures. Sulaklaasist vormitakse uued klaastooted, nagu klaaspudelid, supi- ja moosipurgid. Klaasi saab taaskasutada lõpmatuseni ilma, et see kaotaks puhtust ja kvaliteeti. Klaasi valmistamisele kulub palju mineraale, energiat ja vett, ent vana klaasi lisamine toorainesse alandab selle sulamistemperatuuri ja energiakulu. Taaskasutatav materjal võib klaasi sulatamisel moodustada kuni 90% toorainest, ent keskmine number jääb maailmas siiski 38 protsendi kanti.
Korduskasutatavad klaaspudelid tähistatakse pandimärgiga „K“ ja nagu nimetus ütleb, saab neid kasutada korduvalt. Klaaspudeli korduskasutus on keskkonnasõbralikum võrreldes sellega kui kasutada seda vaid üks kord. Sellised klaaspudelid saadetakse kauplusest joogivalmistaja tehasesse, kus need hoolikalt pestakse ja taastäidetakse.